Tabelite vormistamine

Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult.

Tabelite nummerdamine. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon) või üksikute peatükkide ulatuses (liitnumeratsioon).
Näiteks "Tabel 1" või "Tabel 3.4.", kusjuures viimane tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav kasutada ka jooniste ja valemite tähistamisel.

Tabeli pealkiri. Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavalt lahtimõtestavat ja võimalikult lakoonilist pealkirja. Pealkirja sõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust, millele järgneb objekti (ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik. Pealkiri (v.a. mõõtühik) trükitakse rasvaselt ja paigutatakse vasakule. Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pea kohal paremal pool sulgudes või pealkirja järel sulgudes tavalises kirjas. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga.

Kirja suurus. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 12 punkti ja paigutada keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, ka esiveerul.

Veergude pealkirjastamisel tuleb vältida üldisi sõnu nagu “liik”, “nimetus” jt., näiteks mitte “Ettevõtte nimetus”, vaid “Ettevõte”, mitte “Näitaja nimetus”, vaid “Näitaja” jne. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleb veerud ainult siis, kui selleks on otsene vajadus, nimelt kui:

· töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele;

· tabel jätkub järgmisel leheküljel, kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid;

· mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 – veerg 3).

Veergude nummerdamisel võib need veerud, kus pole arvandmeid (näiteks veerud nimetustega “Näitaja” ja “Mõõtühik”), tähistada vastavalt suurtähtedega A, B jne., ülejäänud veerud aga nummerdada 1, 2, 3 jne.

Tekstiga sidumine. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse:

· otsest viitamist (Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...),

· kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (vt. tabel 8).

Pärast sellist viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Juhul kui tabeli pikkus ei ületa ühte lehekülge, kuid peale viidet kogu tabel antud leheküljele enam ei mahu, on soovitatav tabelit alustada järgmisel leheküljel esimese lõigu järel. Kui aga tabel on pikem kui üks lehekülg, tuleb tabelit alustada kohe peale viidet ja teha ülekanne järgmisele leheküljele. Seejuures peab esimesele leheküljele mahtuma peale tabeli numbri, pealkirja ja tabeli pea ka mõni rida tabelist.

Tabelite mahukus. Töö teksti paigutatavad tabelid olgu võimalikult lihtsad ja lühikesed. Tekstis esitatakse tavaliselt tabelid, mille maht ei ületa ühte lehekülge. Mahukamad tabelid tuuakse lisades.

Näide:

Tabel 1. Pealkiri (sisu, objekt, mõõtühik) (mõõtühik)

Suure algustähega	Suure algustähega			Suure algustähega
Suure algustähega	väikese algustähega	väikese algustähega	väikese algustähega	Suure algustähega
A	1	2	3	4
…	…	…	…	…

Piirkondade eristamiseks võib tabelis kasutada ka erinevaid piirjooni ning taustavärve

Tabel 2. Erinevate lampide mõõtmistulemused

Mõõdetud suurused	Uuritud lambid
Mõõdetud suurused	hõõg 40 W	halogeen 42W	säästu 8W	leed 2W
Võimsus N (W)	42	45	9	3
Koguvoog ɸ (lm)	527,1	751,9	379,4	87,82
Suunanurk ϕ (⁰)	voog ɸ (lm)	voog ɸ (lm)	voog ɸ (lm)	voog ɸ (lm)
0	4	0,869	2,15	2,365
30	36,91	31,98	40,19	16,4
60	61,32	80,97	62,5	15,63