21. märtsil õppisime bioloogiat, täpsemalt geneetikat, Tartus TÜ MRI uues õppehoones. Geenivaramu majas võtsid meid vastu bioteaduste erialade tudengid, kes viisid läbi ja juhendasid geneetikateemalist rohetehnoloogia töötuba.

Õpilased said teaduslaboris määrata arhede DNA olemasolu keskkonnaproovis. Biolagunevat kilekotti lagundavad bakterid umbes kaks nädalat ja selles protsessis tekkinud jääkaineid suudavad lagundada ürgbakterid ehk arhed. Arhed ise toodavad  biogaasi e metaani ja nede DNA jääb reovette alles.

Päeva alguses tutvustati meile, mida me tegema hakkame ja mis seadmetega töötame. Meile räägiti ka labori ohutusest, mis tegelikult oli juba tuttav koolis toimunud laboritundidest.

Esmalt õpetati õigesti kastutama ja hiljem sai ka katses proovida automaatpipette. Nende kasutamine oli üsna kerge, kuid siiski huvitav.

Meile räägiti ka, et üks automaatpipett maksab umbes 400 eurot. Tudengid aitasid meil kasutada erinevaid laborivahendeid ja tõttasid alati appi, kui jäime vahendite kasutamisega hätta. 13 000 pööret minutis tegev tsentrifuug, mis eraldas DNA lahusest, osutus üsna lihtsalt käsitletavaks seadmeks ja vajas vaid vähest abi.

Töötasime kolmestes ja kahestes gruppides ning iga grupp sai omale erineval päeval võetud reoveeproovi. Hakkasime uurima ühe kuni kuue päeva vanuseid reoveeproove. Võtsime DNA proove Tartu reoveest.

Uurisime, millal hakkab biolaguneva kilekoti materjal lagunema. Katse tegime OxiTops meetodiga (bioloogiline aeroobne lagundamine kinnises süsteemis) ning selgus, et seal hakkab biokile lagunemine juba esimesel päeval.

See päev aitas reovee puhastamise ja DNA teemast paremini aru saada, sest saime kõike ise proovida, kasutades uusi ja põnevaid laboriseadmeid, mida varem pole näinudki, nagu näiteks DNA paljundamise masin.

Saime teada, kuidas DNAd reoveest kätte saab. Teekond oli pikk ja stressirohke, aga põnev oli teha proove ja saada teada uutest asjadest ja laboriseadmetest, millest pole varem kuulnud. Katsete käigus mõistsime paremini geneetika rakendusi päriselulistes uuringutes.

Meile näidati ka klippe filmist, kus on filmitud laboritööd. Tegelikult need asjad ei käi krimiseriaalides üldse õigesti ning meile tundub filmi vaadates, et see on lihtne ja kiire. Arutlesime ka, kuidas sellised katsed ei pruugi tulla kohe esimese korraga välja ning võib võtta ikka palju rohkem aega. Saime ülevaate sellest, kui pikk ja raske võib olla laboris töötamine ja kui palju labori varustus maksab.

Töö käigus räägiti ka slaidikava abil palju reovee puhastamisest ning saime teada palju huvitavat geneetika kohta. Lõpus tehti meile läbitu kohta põnev viktoriin. Jäin päevaga väga rahule, sain palju uusi teadmisi.

Suured tänud MTÜ E. Sokolowsky fondile sõidu rahastamise eest!

Fotod: Hille Arumäe