Õppimiseks on hea iga päev, aga õpetajate jaoks oli parim päev esmaspäev, 18. mai. Peale koolitööd kogunesid Vändra Gümnaasiumi õpetajad Kurgjale, et teha metsaretk loodusfotograaf Karl Adami juhtimisel.

Põnevust jagus paariks tunniks. Sissejuhatuseks saime näha karu jäetud väga isiklikku, süsimusta kohalviibimise märki. Matkajuht luges selle suurusest välja tühja kõhu sõnumit, matkajate osaks jäi vaid nõustuda, enamus seltskonnast polnud sellist teadet varem näinudki, mõistmisest rääkimata.

Edasi hüpati matkajuhi eeskujul mängleva kergusega üle sügava kraavi ja liiguti raginal kuusikusse metsaaardeid otsima. Teejuht leidis sealt hulgaliselt, mida kuulatamiseks ja vaatamiseks pakkuda. Laululinnud, sõraliste kohaloleku märgid, pänevad pesapuud ja peakohal tiirutav paar kotkaid.

Juttu oli puude vanusest ja vastupidavusest. Üks uus teadmine, puudutas mändide tulekahjudele vastupidamist. Suurepärane tõend selle kohta ootas meid „juhuslikult“ liivasel oosil. Seal kasvas eakas, metsapõlengust võitjana väljunud mänd, mille tüvesse oli metsakustutaja kunagi ammu kaitseks lõhe raiunud. Nüüd paljastas see armistunud haav söestunud tüve sisu, kuid mänd seisis endiselt sirgelt ja kasvas edasi. Tõeline visaduse märk!

Õpetajatena jagame päevast päeva kirjaoskust, aga loomade kirjutatud ja lauldud lugusid tuleb meil veel tublisti õppida. Hea on seda teha asjatundja juhtimisel.

Klassiõpetajate loodusretkest kirjutas

Õp Silja Enok

Fotod Stella Privits, Ave Naano ja Silja Enok