Vändra Gümnaasiumi I – IV klassi  ja V b klassi õpilased käisid õppekäigul Jääaja Keskuses. Milliseid muljeid ja mõtteid see õppekäik õpilastele jättis?

Jääaja Keskuses oli vägev ja  suur maja. Seal olid koopad ja loomade topised. Ma sain teadmisi kunagi ammu elanud mammutitest ja jääajast.

Mulle meeldisid mammutid ja vaba aeg, kui saime ise kõike vaadata ja proovida. Nüüd ma tean, miks mammutid välja surid.

Giid rääkis meile vee tähtsusest Maal, selle hoidmisest ja kaitsmisest.

Juba Jääaja Keskusesse sõites olin ma elevil, et missugune see välja näeb. Mulle meeldis seal kõik väga. Kõige rohkem aga pime ruum, kus olid tähed ja see kujutas koobast.  Ma sain teada, et vanasti elasid inimesed koobastes ja neid nimetati koopainimesteks.

Ma sain teada, et 10 000 aastat tagasi oli jääaeg. Sel ajal elasid mammutid ja mõõkhambulised tiigrid.

Ma sain teada, et külm ja soe aeg korduvad.

Mulle meeldis väike lemming, kes elas jääajal meie territooriumil, kuid nüüd elab ta põhjas.

I b klassi õpilaste laused märkis üles õpetaja Riina Kirkmann.

 

Mulle meeldisid loomad ja loomade hääled.

Seal oli suur mammut.

Mulle meeldis mammut ja tähistaevas. Me tegime bussipeatuse Adavere tuuliku juures.

Mulle meeldisid koopad, koopalõvi  ja tähistaevas. Jääaja Keskuse maja oli väga ilus ja põnev.

Seal olid põnevad mängud, näiteks arva ära, mis on koti sees.

Ma nägin mammuti, jääkaru ja pingviini kujusid ning sain teada, miks jääkaru ja pingviin omavahel kokku ei saa.

Me saime katsuda lumest tehtud kujukesi.

I a klassi õpilaste laused märkis üles õpetaja Ene Kitsnik .

Õppekäik Jääaja Keskusesse: 2. a klass kokkuvõtte tegi õpetaja Ülle Tarkiainen.

Teise klassi õpilastel oli Jääaja Keskuses programm „Retk lemming Lempsiga“. Lemming Lemps on väike hiirega sarnane loom. Meie retk algas katsega. Saime teada, miks kivi vajub vees põhja, puutükk jääb vee peale ujuma. Huvitavaid teadmisi saime ka veel jäämägede kohta. Retk jätkus Lempsiga. Tutvusime jääaja loomadega. Lemps näitas ja rääkis meile huvitavalt mammutist, koopalõvist, ürghirvest, jääkarust ja teistest loomadest. Meie klassi lemmikud olid mammut oma pojaga, koopalõvi ja jääkaru. Veel meeldisid lastele katsed ja erinevad mängud. Teise klassi õpilased leidsid, et Jääaja Keskus on üks väga huvitav koht, kuhu tasub tagasi tulla.

Ma sain teada, et mammut oli kõige suurem ja tugevam loom. Ürghirv suri välja, sest ta ei saanud süüa, ta sarved olid liiga suured, et metsa pääseda. Jääliustik sulab vee all kiiremini kui vee peal.

Jääaja Keskuses tehti katseid. Prooviti, kas jää, puit ja kivi ujuvad. Puit ja jää jäid ujuma. Kivi kukkus põhja.

Meile räägiti seal veest, loodusest, mammutist, koopalõvist ja ürghirvest. Ma nägin seal topiseid – suurt jääkaru. Ma sain teada, et jääkaru elab põhjas, aga pingviin elab lõunas. Ma kuulsin erinevate lindude ja loomade hääli.

Me saime teada, et mammut, elevant, koopalõvi ja lõvi on sugulased. Jääaja Keskuses saime me katsuda jääd, mammuti karva ja veel palju asju. Minu arust oli huvitav see mäng, et me saime katsuda koti sees olevaid asju ja me pidime ära mõistatama, mis seal sees on.

Ma nägin filmi koopainimestest. Seal oli ka „Veetilga“ õppefilm, mis rääkis sellest, kuidas Veepiisk tuli Eestimaale.

Õppekäigul olin ma teada saanud, et jääkaru elab ühel pool maakera ja pingviin teisel pool maakera.

II b klassi õpilaste laused märkis üles õpetaja Ave Naano.

Vändra Gümnaasiumi 4. klass käis Saadjärve ääres Jääaja Keskuses, kus oli tund „Eestimaa looduse lugu – jääajajärgne elustiku areng“.

Saime teada, et pärast jää taandumist Eesti aladelt on kliima korduvalt muutunud. See on tinginud ka taimestiku ja loomastiku muutumise. Meid jagati rühmadesse ja iga grupp uuris üht eluslooduse arengu etappi pärast jääaega. Hiljem tegime kokkuvõtte ja näitasime teistele antud arengujärgu kõige huvitavamat taime ning kõige suuremat, väiksemat ja huvitavamat looma.

Õppekäik oli huvitav ning andis teadmisi Eesti taime- ja loomariigi arengu kohta.

Vändra Gümnaasiumi 4. klassi kokkuvõtte tegi õpetaja Kaili Salumäe.

Peale jüripäeva toimus meil õppekäik. Õppekäigule läksime Jääaja Keskusesse. Jääaja Keskus asub Tartumaal Äksis. Seda kanti kutsutakse ka Vooremaaks.

Peale bussisõitu sõime Saadjärve ääres. Keskusel oli  kolm korrust. Esimesel korrusel nägime jääaja loomi. Teisel korrusel sai kuulata loomahääli. Seal oli veel Kalevipoja suure varba kuju. Kolmandal korrusel oli pool autot, mille uksed käisid lahti. Muuseumis olid puutetundlikud arvutid.

Kuulasime jääaegade ajalugu. Teada on, et jääaegasid on olnud 50. Vaatasime, kuidas jääaeg tekitas maapinnamuutusi. Saime töölehed, mille pidime ära täitma. Pidime kuulama ja küsimustele vastused leidma, pidime ise küsimusi kirjutama.

Jääaja loomad olid lahedad. Ürghirvest ja mammutist olid tehtud maketid. Maketid tehakse nendest loomadest, kellest pole palju säilinud. Tänapäevastest loomadest tehakse topised.

Kõige rohkem huvi pakkus mammut. Mammutid surid välja viimasel jääajal. Muuseumi mammut polnud topis, see oli makett. Mammutid olid suured ja sarnanesid natuke elevandiga, aga olid karvased. Mammuti koduks polnud lumine liustik, vaid viljakas stepp. Räägiti, mida mammutid sõid, kuidas mammutid elasid. Nad sõid lehti ja rohttaimi. Nägime mammutite kihvasid ja hammast. Mammuti lõikehammas kaalus 80 kg.

Jääaja inimesed elasid koopas ja sõid koopatoitu. Koopainimesed olid paksult riides. Koopainimeste „koopas“ oli liivakast, kust sai mängult „mammutite“ luid otsida. Nägime multikat koopainimeste elust. Multika nimi oli „Välek Vibulane“.

Lihtsalt vaba aeg oli väga tore. Saime muuseumis ise ringi vaadata, liftiga sõita, jääd katsuda. Teistel korrustel käisime ka. Meelde jäi Kalevipoja suur varvas. Kalevipoeg elaski vanal ajal Vooremaal. Õues oli vihma sadanud, sõime sees. Kohvikus oli väga huvitav linnufotode näitus. Üks lind on Eestis nii haruldane, et teda elab ainult 20 lindu. Selle linnu nime kahjuks ei mäleta.

Käisime Põltsamaa lossihoovis ja sõime seal. Mängisime bussis erinevaid tähelepanumänge ja tegime viktoriini. Näiteks otsisime bussiaknast kohanimesid, mis lõpevad sõnaga –vere.

Koolis tegime õppekäigust kokkuvõtted ja esinesime klassis oma rühmatöödega.

I rühm: Lars, Henri, Birgit, Ly

II rühm:  Stella, Nete Liis, Angela, Keidi.

III rühm: Kärt, Greete, Eeva, Keit

IV rühm: Riho, Joosep, Laura, Henrik.

V rühm: Marcos, Janor Jarko, Anett, Kauri.

VG III klassi laste mõtted kirjutas üles õpetaja Silja Enok.

 Meid jaotati mitmesse gruppi, meile sattus väga tore giid. Meile anti ka töölehed, mida pidime keskuses täitma. Giid tutvustas meile jääaega algusest lõpuni, esitades samal ajal küsimusi ning tehes nii ekskursiooni veelgi põnevamaks. Meile räägiti, kus olid jääajad, kaua need kestsid, kas neid tuleb veel. Selgitati jääajaaegsete loomade elu ning kuidas sadu aastaid tagasi teadlased jääaega alles uurisid. See kõik oli väga põnev ning seda oli huvitav kuulata. Põnevust tekitasid veel suured mammuti ja teiste loomade kujud. Eriti meeldis mulle vitriinide rida, iga vitriin kujutas erinevat aega ja kohta, kokku moodustas see nagu reisi läbi aegade. Nende vitriinide järgi pidime ka täitma oma töölehed. Lõpetuseks saime keskuses ise ringi vaadata ning ka omale suveniiripoest midagi osta. Tagasi koju sõitsin ma õnnelikult, sest sain veeta ühe toreda päeva Jääaja Keskuses.

Sandra Väliste 5. b klass (kokkuvõte eesti keele tunnis, juhendaja õpetaja Anne Sarnet).

Õpilastega käisid õppekäigul kaasas õpetajad Riina Kirkmann, Ene Kitsnik, Maie Metsla, Ave Naano, Ülle Tarkiainen, Silja Enok, Kaili Salumäe, lapsevanemad Kerli Reiksar ja Signe Tiismaa. Meid sõidutas õppekäigul bussijuht William Toomsalu. Me jäime kuuldu ja nähtuga väga rahule.