Vändra Gümnaasiumi kooliaia ajalugu algab 1924. aastal, kui gümnaasium muudeti Põllumajanduslikuks Ühisgümnaasiumiks. Siis rajati koolile gümnasistide praktikabaasiks tarbe-, katse- ja õppeaed, kus olid köögiviljapeenar ja marjapõõsad.
Järgmisel kümnendil hakati koolihoone ümbrust, seal hulgas ka kooliaeda, ulatuslikumalt arendama. Aiandis ehitati valmis kasvuhoone. 1930-ndatel soovis haridusministeerium Vändra Gümnaasiumit sulgeda, ent õpilastel olid üha paremad tulemused nii õppetöös kui ka spordis ja aiandusalasel praktikal käisid gümnasistid isegi Euroopa teistes riikides. Märkimisväärset koostööd tehti Jõgeva Sordiaretusjaamaga.
Pilt 1. Gümnasistid noori viljapuid hooldamas
40-ndatel aastatel, kui möllas maailmasõda ja riigivõim mitu korda vahetus, oli õppetöö katkendlik, kuid kooli ei suletud. Aiandusõpetaja-aednikuna alustas tööd Mart Kiirats, kes oli kuulus kirjanikunimega Mart Mõtslane. Õpilased hindasid maamehehingega aednikku väga. Sel ajal lisandus aiandisse ka koduloomakasvatus.
Pilt 2. Tööpraktika
Järgmisel kümnendil arendati kooliaeda eelkõige selleks, et mitmekesistada õpilaste toidulauda, kuna suur osa õpilastest elas internaadis, sest liiklusvahendeid oli vähe ja kool 6-päevane. Õppekavasse lisandus traktoriõpetus, mille raames tehti tööd traktorite ja muude masinatega. Sel ajal olid aednikeks erinevad inimesed, kellel ka vastav haridus olemas. Tolle aja kooliaedades juurutati uusi taimekasvatusmeetodeid. Kogu töö, mis aiandis vaja oli, tehti oma jõududega nii suvavaheajal kui õppeaasta keskel, sest saak läks ju õpilaste toitlustamiseks ja müügiks, mille eest kool tulu sai.
1960.-1969. aastal lisandus tootmisõpetus, see õppeaine oli kogu Eesti maakoolides. Lisaks käidi kevadest sügiseni tööl ümbruskonna ühismajandites – kolhoosides ja sovhoosides. Vastutasuks lubati ekskursioonideks kasutada majandite transpordivahendeid – algul veoautosid ja hiljem busse. Klasside vahel oli lausa võistlus, kuidas ja kui palju köögivilja-kartulit kasvatati.
Sealt edasi oli keskkooliklasside poistel lisaerialaks traktoriõpetus ja tütarlastel aiandus või agrokeemia. Õppeaasta keskel toimusid teooriatunnid ning kevadel, suvel ja sügisel kokku 60 tunni ulatuses tööpraktikat. Noorematel õpilastel olid aiatööpäevad üks kord nädalas, alati olid nendega kaasas ka õpetajad. Sel ajal hakati kasvatama ka kohalikele elanikele köögivilja- ja lilletaimi.
80-ndatel oli koolis enam kui 750 õpilast, kes tegid kooliaias tööpraktikatunde, nagu ette nähtud. 1986. aastal näitas Vändra Keskkool oma aiandusalaseid saavutusi Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel, kus saadi pronksmedal.
Järgmisel kümnendil oli kooliaednikuks Tiiu Kont, kes kujundas kooliaiast tõelise vaatamisväärsuse. Tema alustas ka uut traditsiooni – igal aastal erineva mustripeenra rajamist, mis pälvis tähelepanu üle kogu Eesti. 1995. aastal oli Vändra aed kooliaedade konkursil „Tootsi peenar“ parim, auhinnaks saadi arvuti, mis oli tollal suur preemia.
Uue sajandi esimesel kümnendil oli kooliaia tegevuses tähtsal kohal köögiviljade kasvatamine. 2004. aasta sügisel saadi saagiks 4 tonni kartulit, 1,5 tonni porgandit, 2 tonni punapeeti ja 1 tonn peakapsast. Sel aastal sai kool oma 80. aastapäevaks aeda purskkaevu ja rajati väliõppeklass.
Kõige kiuste on Vändra Gümnaasiumi kooliaed endiselt olemas. Aia pindala on vähenenud, endise õuna-marjaaia asemel laiub nüüd kunstmurukattega jalgpalliväljak. Õpilased teevad varasemate aastatega võrreldes vähem aiatööd, kuid siiski panustavad kooliaia ja -ümbruse korrashoidu. Enam ei kasvatata köögivilju sööklale, sest aeg on seadnud oma nõuded. Õpilased ja õpetajad viivad läbi aiaga seonduvaid projekt ning need on pälvinud ka vabariiklikku tähelepanu.
Pilt 3. Vaippeenar 2023
Soovime oma kooliaiale õnne 100-ndaks sünnipäevaks!
Mari Nuut Vändra Gümnaasiumi muuseumispetsialist
Sandra Hunt Ettevõtliku Kooli koordinaator
Kooliaias müüakse ka praegu igal kevadel taimi. Taimed on kasvatatud suure hoole ja armastusega meie enda kooli aedniku Lii Rõõmusaare poolt.
Vändra Gümnaasiumi kooliaed saab 100-aastaseks
- septembril peab Vändra Gümnaasiumi koolipere koos külalistega meie koolaia 100. sünnipäeva.
Oma kooli aeda või koolimaja ümbritseva pargi kujundust on lubanud tutvustama tulla kaks gümnaasiumi Tallinnast, üks Virumaalt ja kolm põhikooli Eesti erinevatest paikadest.
Keskpäeval algab Lüdigi saalis konverents ,,Kooliaed 100“. Esinejad on valitud nii, et kuulaja rändaks koos nendega 100 aasta tagusest ajaloost tulevikku ja juubelipäevalt naastes saaks kaasa vastuseid mitmetele küsimustele. Milline on Eesti kooliaedade ajalugu? Kuidas on meie kooli aia ajalugu uuritud? Miks koolidel on aiad, kuidas need toetavad õpiteid? Milline on personaliseeritud õpe nüüdses haridusruumis? Mis on maastikukujundus, mida annab noorele kaasaegse maastikukujunduse õppimine? Milline on meie vajadusi arvestav ja silmailu pakkuv tänavaruum tulevikus?
Eesti kooliaedade ajaloo tundja Anneli Banner on Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja, kes on osalenud muuseumitalude juurde ajastukohaste aedade rajamisel ja nende hooldamisel ning korraldanud mitmeid aiaüritusi. 2019.aastal ilmus selle töö kokkuvõttena raamat „Eesti aia ajalugu“.
Peaesineja Kristjan-Julius Laak on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti nooremteadur, kes uurib koos Jaan Aruga personaliseeritud õpet kaasaegses koolis. Ta on pälvinud Ustus Aguri nimelise noorteadlase stipendiumi. Tema ootus on, et kuulajad küsivad peale esinemist teemal „Personaliseeritud õpe nüüdisaegses haridusruumis: võimalused ja väljakutsed“ palju küsimusi.
Pärast konverentsi jalutame ja maitseme marjakooki meie kooli aias. Loodame, et sügisvihmad pole õieilu veel rikkunud.
Augustikuise aiakohvikute päeva külalised, kes meie kohviku hõrgutisi nautisid, tutvusid ka aiaga ning mõnigi sõnastasid oma muljeid: moodne aed, millel on eeldusi mesitaru pidamiseks, et õpilased saaksid jälgida mesilindude toimetamisi; loodusrikkust tulvil aed, kus on palju õppimisvõimalusi – seega aed, mis elab ja areneb.
Pidupäeva planeerimiseks palume väljastpoolt Vändra Gümnaasiumi saabuvatel külalistel end registreerida kooli kodulehel.
Korraldajate nimel õpetajad Silja Enok ja Anne Vaher
16. novembril lähevad Tallinnasse Linnaaianduse kogemuspäevale tegema ettekannet ja tutvustama Vändra Gümnaasiumi väärika kooliaia tegemisi meie kooli kaks õpilast ja õpetajat.
