Vändra Gümnaasiumi kooliaia ajalugu algab 1924. aastal, kui gümnaasium muudeti Põllumajanduslikuks Ühisgümnaasiumiks. Siis rajati koolile gümnasistide praktikabaasiks tarbe-, katse- ja õppeaed, kus olid köögiviljapeenar ja marjapõõsad.
Järgmisel kümnendil hakati koolihoone ümbrust, seal hulgas ka kooliaeda, ulatuslikumalt arendama. Aiandis ehitati valmis kasvuhoone. 1930-ndatel soovis haridusministeerium Vändra Gümnaasiumit sulgeda, ent õpilastel olid üha paremad tulemused nii õppetöös kui ka spordis ja aiandusalasel praktikal käisid gümnasistid isegi Euroopa teistes riikides. Märkimisväärset koostööd tehti Jõgeva Sordiaretusjaamaga.
Pilt 1. Gümnasistid noori viljapuid hooldamas
40-ndatel aastatel, kui möllas maailmasõda ja riigivõim mitu korda vahetus, oli õppetöö katkendlik, kuid kooli ei suletud. Aiandusõpetaja-aednikuna alustas tööd Mart Kiirats, kes oli kuulus kirjanikunimega Mart Mõtslane. Õpilased hindasid maamehehingega aednikku väga. Sel ajal lisandus aiandisse ka koduloomakasvatus.
Pilt 2. Tööpraktika
Järgmisel kümnendil arendati kooliaeda eelkõige selleks, et mitmekesistada õpilaste toidulauda, kuna suur osa õpilastest elas internaadis, sest liiklusvahendeid oli vähe ja kool 6-päevane. Õppekavasse lisandus traktoriõpetus, mille raames tehti tööd traktorite ja muude masinatega. Sel ajal olid aednikeks erinevad inimesed, kellel ka vastav haridus olemas. Tolle aja kooliaedades juurutati uusi taimekasvatusmeetodeid. Kogu töö, mis aiandis vaja oli, tehti oma jõududega nii suvavaheajal kui õppeaasta keskel, sest saak läks ju õpilaste toitlustamiseks ja müügiks, mille eest kool tulu sai.
1960.-1969. aastal lisandus tootmisõpetus, see õppeaine oli kogu Eesti maakoolides. Lisaks käidi kevadest sügiseni tööl ümbruskonna ühismajandites – kolhoosides ja sovhoosides. Vastutasuks lubati ekskursioonideks kasutada majandite transpordivahendeid – algul veoautosid ja hiljem busse. Klasside vahel oli lausa võistlus, kuidas ja kui palju köögivilja-kartulit kasvatati.
Sealt edasi oli keskkooliklasside poistel lisaerialaks traktoriõpetus ja tütarlastel aiandus või agrokeemia. Õppeaasta keskel toimusid teooriatunnid ning kevadel, suvel ja sügisel kokku 60 tunni ulatuses tööpraktikat. Noorematel õpilastel olid aiatööpäevad üks kord nädalas, alati olid nendega kaasas ka õpetajad. Sel ajal hakati kasvatama ka kohalikele elanikele köögivilja- ja lilletaimi.
80-ndatel oli koolis enam kui 750 õpilast, kes tegid kooliaias tööpraktikatunde, nagu ette nähtud. 1986. aastal näitas Vändra Keskkool oma aiandusalaseid saavutusi Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel, kus saadi pronksmedal.
Järgmisel kümnendil oli kooliaednikuks Tiiu Kont, kes kujundas kooliaiast tõelise vaatamisväärsuse. Tema alustas ka uut traditsiooni – igal aastal erineva mustripeenra rajamist, mis pälvis tähelepanu üle kogu Eesti. 1995. aastal oli Vändra aed kooliaedade konkursil „Tootsi peenar“ parim, auhinnaks saadi arvuti, mis oli tollal suur preemia.
Uue sajandi esimesel kümnendil oli kooliaia tegevuses tähtsal kohal köögiviljade kasvatamine. 2004. aasta sügisel saadi saagiks 4 tonni kartulit, 1,5 tonni porgandit, 2 tonni punapeeti ja 1 tonn peakapsast. Sel aastal sai kool oma 80. aastapäevaks aeda purskkaevu ja rajati väliõppeklass.
Kõige kiuste on Vändra Gümnaasiumi kooliaed endiselt olemas. Aia pindala on vähenenud, endise õuna-marjaaia asemel laiub nüüd kunstmurukattega jalgpalliväljak. Õpilased teevad varasemate aastatega võrreldes vähem aiatööd, kuid siiski panustavad kooliaia ja -ümbruse korrashoidu. Enam ei kasvatata köögivilju sööklale, sest aeg on seadnud oma nõuded. Õpilased ja õpetajad viivad läbi aiaga seonduvaid projekt ning need on pälvinud ka vabariiklikku tähelepanu.
Pilt 3. Vaippeenar 2023
Soovime oma kooliaiale õnne 100-ndaks sünnipäevaks!
Mari Nuut
Vändra Gümnaasiumi muuseumispetsialist
Sandra Hunt
Ettevõtliku Kooli koordinaator
Kooliaias müüakse ka praegu igal kevadel taimi. Taimed on kasvatatud suure hoole ja armastusega meie enda kooli aedniku Lii Rõõmusaare poolt.
