Paljudes Eesti Vabariigi koolides toimus 7. veebruaril 2018 Ajarännak, milles osales üle 8000 õpilase üle terve riigi. Tegemist oli Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud üritusega, mida vedasid Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Ajarännakuga tähistati Iseseisvusmanifesti ettelugemist veebruaris 1918. Just see sündmus tähistas sada aastat tagasi Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Manifest oli kõigile Eestimaa rahvastele üks, aga teadmine sellest jõudis erinevatesse Eestimaa nurkadesse isesuguseid teid pidi. Just seda hetke püütigi 7. veebruaril Eestimaa koolides taaselustada. Ajarännaku eestvedajaks oli ajalooõpetaja Ülle Ütt, sõnalise osa pani kokku kooli vilistlane Andrus Ütt.
Iseseisvusmanifesti luges aula aknalt ette teine kooli vilistlane Ain Pertel.
- Värsked teated! Värsked teated!
Uued uudised Revalist! Punased pagevad, laevatäite kaupa olla läind, sõjarelvad puha maha jäetud. Meie meestel olevat neid hulganiste kokku korjatud ja tarbekorraks ka laskemoona varutud. Ärevad ajad, põle teada, mes saab!
- Värsked teated! Värsked teated!
Riia poolt kuulda, et sakslased sääl kanda kinnitand. Meite saared kah juba puha nende käes ja mitu Maanõukoja meest olla juba vangi võetud. Suure salatsemese varjus saand Pärnus ometi mingi tähtis teatus ette loetud. Rahvast olnd õige rohkesti kuulamas ja nigu päris oma riik olla välja öeldud! Ei siin osata veel tõeks arvata.
- Värsked teated! Värsked teated!
Petrogradi punane võim olla kangesti hirmul sakslaste pärast- need astuvat aina edasi mööda suurt Venemaad. Hakkand kiiruga oma punast sõjaväge korraldama, otsustand päälinna Moskvasse varjule viia ja suure hirmuga tahtvat sakslastega rahu teha. Kui neil õnneks ei lähe, no siis on punaste võimul ots peal!
- Värsked teated! Värsked teated!
Oma riik välja kuulutatud! Rahvas suuresti rõõmus! Punased Revalist kõik kadund, sakslased meite rõemuks kohmerdavad ainiti Läänemaa servas. Nüüd vist saab ometi Revalist Tallinn- uus lipp olla tõmmatud Härmani torni ja puha. Kes tahab kindlust saada, see väljas kuuleb! See tähtis paber, manivest või miskit sellist, olla ka siia jõudnud.
Rännaku teejuhiks oli õpetaja Ülle Ütt
„Tere, armas Vändra rahvas! Nüid on see siis käes- VABADUS, mida põle oma seitsesada aastat nähtud. Eks ennustand Jakobsongi seda oma isamaakõnes ning lootnud ühislauljad Tartu laulupeol. Siinkohal oleks meilgi sobilik isamaa kiituseks laul üles võtta.“
„Ega lihtne inimene tihti aru saand, mis asju need keisrid ja muud suured võimud ajavad. Ikka loodeti, et omad mehed-pojad-vennad eluga võeralt sõjaväljalt tagasi tulevad. Sõdima peaks ikke ainult päris oma asjade eest!“
TALUNAISED MARI JA ROOSI
(Riina Kirkmann, Ülle Tomingas)
„Tähele panemata raskeid aegu hakkasid siiski siiakanti jõudma ka uued ning suurilma moodu järgi tantsud. Nagu seegi vististe ameerikamaalt pärit tustep või mis ta nüid on?“
KOOLMEISTER JAKOB JA PASTOR HUGO
(Ain Pertel ja Jürgen Palmi)
Alailma on inimene ikka rahaga hädas- liiga vähä või väärtus kahtlane ehk koguni järeletehtud! Saa aru või löö kõigele käega?
KAUPMEES IISAK JA PANGAAMETNIK ANTON
(Indrek Saar ja Mario Mägisalu)
Hää meele tegemiseks kõlbab lahedasti ka sihuke tagamõttega nime saand tants nagu see Nõiajaht. Või on see nimi õige kohane- eks pääle suuremat õnne ja rõemu hakatakse ikke süüdlasi otsima!
Nüid tuleb üks õige optimismust ja rõemu täis laululugu, mis juba ammu ootab oma ette kandmist- iseäranis nii tähtsal ja pühalikul päeval.
Nii tähtsal puhul on ikke kombeks üks hää ühistants, millest kohe igaüks võib osa saada. Nüid on see aeg käes!
Oma riik on suur rõem küll, kas aga vana lihtne maakeel ka teiste ilmakeelte sekka sobib. Saame vast selgust!
Keegi suur sõjamees on rääkind, et püssirohi peab ikke kuiv olema, iseäranis rahu ajal. Meie ajal ei paista sõdimise tarvidus kuskile kaduvat, eks seepärast tuleks ka Taevaisa meie ettevõtmisesse osanikuks võtta!
Õpetaja Silja Enoki kogu vanaema pitskraedest
