Vändra Gümnaasiumi 6. klass esines Ôpilaste Teadusfestivalil ERMis.

Tartus Õpilaste Teadusfestivalil

Vändra Gümnaasiumi 6. klassi õpilased Anelle Aim, Ketlin Hartõkainen, Helena Kaas, Sandra Madisson, Richard-Matthias Varrik ja Karola Esula esinesid 12.04.2022 Tartus Õpilaste Teadusfestivalil.

Tiim „7“ viis festivalil osalema esinemine Arhitektuurikooli projekti “Kooliruum 2022” lõpuüritusel. Teekond Tartusse algas tegelikult juba septembris. Mahuka projekti raames tuli meeskonnal igal kuul täita arhitektuuriülesanne, mis aitas kooli uues valguses näha ja mõelda, kuidas võiks ruumi paremaks muuta.

Esmalt tuli moodustada meeskond ja valida sobiv nimi. Tiimi kuulus 7 liiget: Anelle, Andreas, Ketlin, Helena, Sandra, Markus ja Richard-Matthias, sellest ka nimi „7“. Ülesanded olid huvitavad. Koos klassikaaslastega avastati seoseid inimkeha ja ruumilise keskkonna vahel, st vaadeldi, kuidas inimesed end ruumis tunnevad, milline on nende kehahoid. Koolitee ja koolimaja mõõdeti õpilase sammudega üle, lindistati koolimaja hääli, roniti mööda treppe ning aknaid ja joonistati neid. Uuriti teisi liike oma koolis. Loendamise tulemus näitas, et meie suure hoone klassides, kabinettides ja koridorides on toalilli 150 ümber.

Viidi läbi koolimööbli inventuur. Et hoone on suur ja mööblit palju, siis valiti välja üks objekt ja inventeeriti seda põhjalikumalt. Luubi alla võeti tool kui õpilase jaoks väga oluline mööbliese. Mõõdeti tooli kõrgust, laiust, sügavust. Joonistati üles kõik tooli detailid, tehti selgeks kinnitusviisid. Appi tuli Marleeni vanaisa, kes kirjutas, mis vahe on poldil, mutril, seibil, kruvil ja naelal, millal neid kasutatakse ja kuidas mõõdetakse. Selgus, et tuttavast joonlauast pole kinnituste mõõtmise töö juures abi, vaja on nihikut, mille vanaisa Marleeniga kunstitundi saatis. Tooli inventuuri põhjalikkus jäi silma ja tiim „7“ sai selle eest kiita.

Ümberkujundamist vajavaks kohaks valis meeskond kooli bioloogia klassi, kus tundus olevat liiga vähe ruumi ja mugavust. Ülesandeks oli objekt mõõta ja visandada selle plaan ning koostada projekt ruumi muutmise kohta. Klassi mõõdeti koostöös kooli majandusjuhiga, mõõteriistadena kasutati lasermõõdikut ja mõõdulinti.

Ümberkujunduse ideeks oli muuta ruum kasutajatele mugavaks. Kõrvale jäeti see, mida muuta ei saa, so akende asukoht ja ruumi suurus. Põranda saab aga muuta tasapinnaliseks, see lisab ruumile avarust. Sisustuses saab kasutada ratastega mööblit, muudetava kõrgusega tahvlit, teisiti avanevaid kappe ja akende ees pimendavaid ruloosid. Selle idee projekt esitatigi. Ümberkujunduse kohta valmis makett, mis Tartus samuti tunnustust pälvis.

Mida õpiti? Õpiti tundma uusi tööriistu ja siduma õpitut igapäevaeluga. Selgus, et ei nihiku, lasermõõdiku ega ka pika mõõdulindi kasutamine tule ilma harjutamata välja. Kõigi mõõtmiste juures tuli kasuks hea arvutamis- ja mõõtühikute teisendamise oskus. Visandamisel oli abi joonistamis-, maketi meisterdamisel käsitööoskusest. Sai selgeks, et oma mõtte kirjapanek on kunst, aga avalik esinemine on sellest veel suurem. Kõige rohkem õpiti aga märkamist ja koostööd.

Aitäh, sain ERMi Jakob Hurda saalis olla uhke õpetaja ja tunda rõõmu selle üle, mida õpilaste esituses laval nägin ja kuulsin.

Uudise edastas õpetaja Silja Enok