Meie kooli õpilased osalesid Eesti Geoloogiateenistuse poolt Maapõuenädala raames organiseeritud maapõue viktoriinil. Ja osalesid nii hästi, et meid kutsuti Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskusesse külla. Järgnevalt õpilaste mõtted sellest õppepäevast.
Õpetaja Riina Sikkal

Külastasime Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskust. Õppepäev Arbavere uurimiskeskuses oli huvitav ja hariv. Kui sinna jõudsime, siis räägiti meile geoloogia tööst ja kaevandamisest ning vaatasime lühikese filmi. Saime teada, kuidas uuritakse Eesti maapõue ja kivimeid. Tutvusime geoloogide töövahenditega ja nägime erinevaid kivimeid. Mulle meeldis võimalus vaadata ja katsuda erinevaid kivimeid ning näha reaalseid töövahendeid, mida geoloogid kasutavad. Lõpus tegime ka kahooti selle kohta, mida meile sel päeval räägiti. Kokkuvõttes oli Arbavere õppepäev kasulik, sest avardas teadmisi Eesti loodusvaradest ja geoloogia tähtsusest. See äratas huvi loodusteaduste vastu. 
Gerda 11. klass                                                     

20. mail toimus õppekäik Eesti Geoloogiateenistuse keskusesse Arbaveres, kus osalesid meie kooli 11. klassi ja mõned 10. klassi õpilased. Lisaks olid meiega kaasas ka Koidula Gümnaasiumi 11. klassi õpilased.
Kohapeal tutvustasid geoloogiateenistuse töötajad meile, millega nende asutus igapäevaselt tegeleb – alates Eesti maapõue kaardistamisest kuni erinevate kivimite ja setete uurimiseni. Tutvusime kivimite ja mineraalidega ning saime ise käega katsuda ja võrrelda erinevaid Eestis leiduvaid kivimeid, nagu lubjakivi, graniit ja liivakivi. Õppisime eristama nende koostist, tekstuuri ja tekketingimusi.
Minu arvates päeva üheks põnevamaks osaks oli ekskursioon laboriseadmete juurde. Meile näidati erinevaid masinaid, millega geoloogid kivimeid uurivad. Nägime suurt seadet, millega kivimeid analüüsitakse röntgenikiirguse abil, ning väiksemat laserseadet, millega kivimitest plasmat tekitati, et nende koostist uurida. Kuigi seadme täpset nime ma ei mäleta, jäi selle välimus ja muud faktid ikka meelde.
Saime hiljem ise ka kive kaasa võtta, ent arvasin, et mul on kodus ilmselt juba piisavalt kive, mida olen aastatega kogunud.
Üks õppekäigu meeldejäävamaid hetki oli aga lõpus toimunud Kahooti viktoriin, kus pandi proovile päeva jooksul omandatud teadmised. Küsimused käsitlesid Eesti Geoloogiateenistust ennast ning selle ajalugu, kivimite liike ja nende tekkimist. Viktoriin oli lõbus, kuigi jäin üheteistkümnendale kohale.
Õppepäev andis meile suurepärase võimaluse kogeda, milline näeb välja geoloogi töö praktikas, ja avardas meie arusaama sellest, kui palju erinevaid teaduslikke meetodeid kasutatakse maapõue uurimisel. 
Isiklikult tekitas see õppekäik minus suuremat huvi geoloogia vastu. Olen seda meelt, et kui antud huvi veel peale gümnaasiumi lõpetamist minus alles on, võiksin seda ülikooli õppima minna.
Brigitte Haller 11. klass

Teisipäeval käisime me klassiga Arbaveres õppepäeval. Seal räägiti sellest, kuidas Eesti maalapp on miljonite aastatega maakera peal ringi liikunud ja mis erinevad pinnakihid seetõttu on tekkinud. Peale seda räägiti meile selle asutuse ülesannetest, kus me olime. See asutus teeb ümber Eesti igal pool puurauke, et Eesti pinnast uurida ja ka seda, millest see pind koosneb. Sellega saab ka teada, mis ajal ja kus Eesti manner mingil ajal oli. Peale seda näidati meile lühifilmi, kus räägiti täpsemalt, kuidas kõik toimib. Lõpuks oli meil lõuna, kus oli hea pitsa ja hea tee. Peale lõunat viidi meid lattu, kus olid kõik puuraukudest saadud proovid, need olid väga huvitavad. Siis meile näidati veel mingit masinat, millega neid proove analüüsida. Peale seda läksime me teise kohta, kus meile näidati kive ja ma võtsin suure põlevkivi tüki kaasa, kõige lahedam!!!!!
Hendrik 11. klass

Kõigepealt, kui me Arbaverre jõudsime, tutvustati meile lühidalt, mis seal tehakse ja kuidas tehakse. Vaatasime lühikest filmi, kuidas maapõue puuritakse ja mis nende puuri seest saadud kivimitega edasi tehakse. Seejärel oli meil lõuna, saime pitsat ja kirjut koera ning joogiks pakuti meile teed ja vett. Kui kõigil olid kõhud pitsat täis söödud, tegime me kõik koos pilti ning siis läksimegi oma juhendajatega kaasa, kus tutvustati erinevaid kivimeid ja kui suure rauasisaldusega nad on. Peale seda räägiti meile erinevatest kivimitest, mis Eestis leida võib, kõige rohkem meeldis mulle põlevkivi. Päeva lemmikuim osa oli see, kui saime magnetiga katsuda erinevaid kivimeid. Rohkem sain teada seda, millega seal Arbaveres tegeletakse.
Egert 11. klass

Käisime klassiga Arbaveres külastamas Eesti Geoloogiateenistust. Õppisime palju kivimitest ja nende nimetusi, mis mulle meelde kahjuks ei jäänud. Huvitav oli see, et Eesti Geoloogiateenistus on maailma kõige noorem geoloogiateenistus ja seal töötajate keskmine vanus on samuti noorem maailmas. Meile näidatagi erinevaid ladusid, kus nad hoiavad oma kivimite südamikke, ning näidati seadmeid, millega nad kivimeid uurisid. Päeva lõpus oli ka kahoot teadmiste kontrolliks, mis päeva jooksul õppisime, mille mina ja Lisett ka võitsime. 
Kened 11. klass

Käisime 20. mail 2025 Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses. Õppepäev oli täis õpitu kordamist kui ka uusi teadmisi. Kohale jõudes olime peahoones ja seal kuulasime kahte esinejat, kes rääkisid meile geoloogiast ja selle ajaloost. Seejärel käisime sealsetes hoonetes, kus rääkis meile Lennart puursüdamikest, nende koostisest ja kuidas neid uuritakse. Näidati meile ka masinat, skännerit, mis määrab ära keemilise koostise ja ka pildistab puursüdamikku, et näha seda vajadusel lähemalt. Järgnevalt olime õuealal, kus olid kaks geoloogiat õppivad tudengid, kes näitasid meile erinevaid settekivimeid ning ka tard- ja moondekivimeid ja rääkisid nendest meile põhjalikult. Mõned kivimid lasti ka meil endal katsuda ning veelgi lähemalt vaadata. Muidugi oli meil ka võimalus sealt kivimeid kaasa võtta! Päeva lõpus läbisime Kahooti keskkonnas mängu, mis kontrollis meie teadmisi selle kohta, mida meile räägiti. Vändra Gümnaasiumist kaks õpilast said ka esimese ning teise koha, kes ka autasustati nimelise diplomi, šokolaadi ja raamatuga.
Õppepäevast sain teada, et Eestis asutati Geoloogiline Komitee aastal 1937. Sain ka teada, kus Eestis asuvad kindlad maavarad ning ka nende ajaloost: millal tekkinud on ja mis ajajärgus Eesti maavarade kohta informatsioon puudub. Lisaks sain teada, kuidas teha vahet kahel erineval, kuid sama välimusega kivimitest, mille saab määrata siis happe kasutamisel kivimil. (Kivimite nimesid ei mäleta kahjuks.)
Kõige enam meeldis näha erinevaid puursüdamikke, sest seal oli hästi näha erinevaid kihte ning see oli minu jaoks kõige huvitavam.
Karolin 11. klass

20. mail külastasime gümnasistidega Kadrina vallas asuvat Arbavere õppekeskust. Õppekäik andis mulle parema aimduse sellest, millega geoloogia tegeleb ning kes geoloogid üleüldsegi on. Sain teada, et Eesti Geoloogiline Komitee asutati aastal 1937.                                  Saime näha, millised näevad välja puursüdamikud ning kus neid hoiustatakse. Hetkel asub Arbaveres kuus hoidlat, mis kannavad erinevate tuntud geoloogide nimesid. Ühte nägime seestpoolt. Puursüdamikuhoidlas näidati meile ka puursüdamiku-skännerit, mis võimaldab puursüdamikku pildistada ning seejärel tuvastada selle magnetilisust.
Hiljem näidati meile ka erinevaid sette-, tard- ja moondekivimeid ning mineraale. Sealt sain kaasa teadmise, et mustal kildil on väga palju erinevaid nimesid, näiteks graptoliitargilliit ja konnatahvel. Minule meeldejäävaimaks asjaks oli üks mineraal nimega püriit ehk kassikuld, mis oli väga sädelev. Hiljem said soovijad võtta kivimeid ja kivistisi koju.
Päeva lõpetasime kokkuvõtliku Kahootiga, mis kontrollis teadmisi geoloogia kohta.
Kerteli-Kretebel Reiksar 11. klass

Käisime Arbaveres, kus asuvad puursüdamikuhoidlad ja teadusmaja. Sain teada, et puursüdamik on kivimi või sette proov, mis on võetud puuraugust spetsiaalse puurimistehnikaga. Esimesed puursüdamike hoidlad rajati Arbaverre juba 1970. aastatel. Päeva alguses vaatasime filmi. Eriti huvitav oli töötuba, kus tutvustati Arbaveres hoitavaid puursüdamike näidiseid. Puursüdamike uurimine annab meile olulist teavet Eesti maapõue kohta. Teises töötoas õppisime, kuidas eristada erinevaid kivimeid ja mineraale. Päeva lõpetasime Kahooti viktoriiniga, kus meie klassi õpilased võitsid 1. ja 2. koha. 
Rihanna Tiismaa 11. klass

Käisime klassiga 20. mail õppepäeval Arbaveres. Seal kohe võtsid meid armsasti Arbavere geoloogid vastu. Kuulasime Arbavere uurimiskeskuse ja geoloogide kohta esitlust, ning hiljem saime 12 minutit filmi vaadata. Räägiti ka, kuidas nad proovivad kõik Eesti keskkoolid Arbaverre kutsuda, et kõik saaksid osa vingest õppepäevast. Lõunaks saime imemaitsvat pitsat ja kirjukoera kooki, värsked kirsstomatid panid einele kirsi otsa. Saime terrassil ka mõnusat päikselist ja sooja ilma nautida. Seejärel suundusime laohoonesse, kus näidati meile masinaid, mida nad oma töös kasutavad, räägiti lähemalt puurimisest. Ainuke lause, mis puurimisega pähe tuleb, mis öeldi on: ,,Mida sügavamale puurime, seda kallim see kõik on.“ Saime ka oma silmaga näha maast puurituid kive. Meelde jäi teises laohoones olev Kundast puuritud paks lubjakivi kiht. See näitab, et Eesti on rannikualane ala. Hiljem läksime taas õue ja seal rääkisid meile Tallinna ülikoolis õppivad tulevased geoloogid. Oskan nüüd teha vahet tard- ja settekivimil. Sain ka teada, kuidas teha vahet grafiidil ja gneissil. Lõpuks  asusime tagasi peamajja, kus saime teha Kahooti. Meie Vändra õpilased tõid koju esimese ja teise koha, kolmas läks Koidula gümnaasiumile. Meie õpetaja sai ka kooli kaasa kotitäis õppematerjali, mida loodetavasti saame tunnis üle vaadata. Siis ootas meid ees pikk kodutee. Kokkuvõtteks oli väga tore ja meeldejääv õppepäev Arbaveres, kuigi oleks tahtnud rohkem teha asju ise kui ainult kuulata. Arbavere pere oli meeldivalt tore. 
Angeelika 11. klass

Eile (20.05) oli meie klassil esmakordne võimalus külastada Eesti Geoloogiateenistust Arbaveres. Sinna saamiseks tegime aasta alguses geoloogiateemalise viktoriini, kus meie klass väga hea tulemuse sai ning meid kutsuti Arbaverre külla. Lisaks meile olid külas ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilased. 
Päev algas Eesti Geoloogiateenistuse direktori avasõnadega. Ta tutvustas meile, millega tegelevad geoloogid ning mida siin asutuses üldse tehakse. Peale seda tehti meile tutvustus Eesti geoloogilisest ajaloost. Kui olime istumisest natuke väsinud, oli kätte jõudnud lõunasöögi aeg, meile pakuti pitsat ja kirjut koera. Need olid kohaliku puhkekeskuse tehtud ja tõesti väga maitsvad. Siis jagati meid koolide kaupa gruppidesse ning iga kool läks oma grupi juhendaja juurde. 
Esimesena tutvustati meile puuraukudest välja toodud kivimeid ning kuidas neid uuritakse. Mulle tuli suure üllatusena, et pea kõik puuraukudest saadud kivimiproovid on saadud eelmise riigikorra ajal. Kivimiproove oli väga palju ning sain aru, et kõiki ei olegi jõutud veel uurida, sest kogu töö võtab väga palju aega ning nendega tuleb olla ülimalt hoolikas.
Teiseks viidi meid paviljoni alla, kus saime oma kätega katsuda erinevaid kivimeid ning õppisime neil vahet tegema. Asja muutis väga toredaks see, et tahtmise korral said endale ka kive kaasa võtta, mida mõned meie klassikaaslased ja õpetaja tegid. Ka mina võtsin ühe tüki põlevkivi ja graptoliitargiliiti endaga koju kaasa. Lisaks sellele andsin intervjuu promovideo jaoks, mis kutsuks rohkem õpilasi huvituma geoloogiast.
Kokkuvõtteks oli kogu päev täis uusi ja huvitavaid teadmisi. Selliseid õppepäevi võiks olla tihedamini, sest see muudab õppimise veel huvitavamaks. Jäin päevaga igati rahule!
Markkus 11.klass

20. aprill oli meil välja sõit Arbaverre, kust saime uusi teadmisi teada, nagu kuidas maa puurimine käib, kuidas meie maa kiht on tekkinud ja kuidas me sellest teada saime. Meile räägiti, kuidas Eesti geoloogiaasutus tekkis ja et see on üks nooremaid maailmas. Meil oli ka 2 töötuba, kus sai erinevaid asju teada. Esimeses töötoas räägiti, kuidas puuritud kivide analüüsimine käib ja mida nendega tehakse. Teises töötoas räägiti erinevatest kividest, mis meil siin Eestis on võimalik leida ja teisi, mida ei leia. Selle kõige lõpus mängisime kahooti teadmiste peale, mis me tol päeval olime õppinud, ja esimesed 3 kohta said diplomi.
Priit 10. klass                                                                           

20. mail käisime Vändra Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilastega Arbaveres asuvas Eesti Geoloogiateenistuses. Hommik algas küll bussi hilinemisega, kuid jõudsime ilusti kohale pärast 1.5-tunnist sõitu.
Alustuseks kogunesime Palkoja baasi, kus õppisime selle rajamisest, ajaloost, raskustest jne. Saime samuti teadmisi Eesti geograafilisest asendist maakerel miljoneid ja miljardeid aastaid tagasi ning Eesti kivimitest. Huvitav oli, et kunagi on olnud Eesti aladel suur mäestik, võrreldav praeguse Himaalajaga. 1937 toimus riigiasutuse Eesti Geoloogiline Komitee asutamine Majandusministeeriumi juurde. Eesti Geoloogiateenistus alustas oma tööd 1. jaanuaril 2018. Pärast lõpetava õppevideo vaatamist läksime õue terrassile pitsat ja kirjut koera sööma. 
Edasi liikusime laohoonesse, kus meile näidati puurimisel saadud kivimeid, tööriistu ning tutvustati nende kasutamist. Räägiti palju huvitavat Eesti kivimite kohta. 
Järgmisena suundusime kahe noore naissoost geoloogi juurde, kes rääkisid meile põhjalikult Eesti kivimite kohta. Meil lubati ka kivisid kaasa võtta.
Sammusime lõpuks tagasi Palkoja baasi, kus ootas meid ees põnev Kahooti mäng. Ise jäin 9ndale kohale.
Kokkuvõtlikult oli õppekäik väga lõbus ja põnev. Õppisin mineraalide, sette-, tarde- ja muude kivimite kohta huvitavat infot. Samuti sain teadmisi Eesti Geoloogiateenistuse ja geoloogia kohta. Loodan et tulevikus on veel selliseid õppekäike veel.
Dominic 10. Klass

20.05.2025 käisin kooliga Arbaveres. Päev möödus hästi ja rahulikult. Päeva algul vaatasime kõik filmi “Eesti geoloogiline ajalugu läbi kahe miljardi aasta”. Siis külastasime erinevaid töötubasid, esimeses töötoas tutvustati meile Arbaveres asuvate puursüdamike näidiseid. Seal sain teada, et puursüdamikke uurides saab olulist teavet Eesti maapõue kohta. Teises ehk viimases töötoas saime vaadata kivimeid, neid katsuda ja uurida. Seal saime teadmisi, kuidas ära tunda erinevaid kivimeid ja mineraale. Saime ka endale kive võtta, kuid mul polnud erilist soovi. Päeva lõpuks tegime kahhooti, et oma uued teadmised proovile panna.
Adeele Lääniste, 10. klass

20. mail käisime gümnaasiumiga Arbavere geoloogiateenistuse uurimiskeskuses, kus tegeletakse peamiselt Eesti maa geoloogilise uurimise, seire ja kaardistamisega. Seal viiakse läbi erinevate kivimite, setete ja põhjavee uuringuid ning analüüse.
Sinna jõudes anti meile lühike ajalootund, et kuidas Eestis geoloogia arenes üle sajandite ning erinevad viisid, kuidas nad uurivad (nt puurimisega). Peale seda läksime teise majja, kus meile näidati sellist laserit, mis saab läbi kivimite lõigata. Meile näidati ka, kuidas need kihid tulevad puurides välja ja kuidas neid hoitakse. Siis läksime õue, kus oli laua peal mitu erinevat kivimit, nagu gneiss, graniit jne. Räägiti nendest kivimitest lähemalt ka, et kuidas moodustusid ja kust leitakse. Saime õuest võtta iseendale ka ühe kivimi, kui tahtsime. Peale seda läksime tuppa tagasi ja tegime teadmiste peale kahooti. Kui kahoot sai tehtud, läksime bussi peale ja sõitsime Vändra tagasi. Ma õppisin rohkem kivimitest, kuidas neid uuritakse ja saadakse ning Eesti geoloogia ajaloost. Mulle meeldis kõige rohkem õues olemine ja kuulamine erinevatest kivimitest ning neid näha ja hoida.
Timmu 10. klass

Käisime gümnaasiumiga Arvaveres Geoloogia Instituudis, kus räägiti meile kivimitest ja erinevatest ainetest. Kohale jõudes võeti meid kohe vastu, millele järgnes minek peahoonesse, mis oli uus ja kaasaegne. Sinna jõudes pidime jalanõud ära võtma, mis on täiesti mõistetav puhtuse tagamiseks. Soovi korral sai jalga panna sussid, mis meeldisid väga.
Loengul räägiti meile geoloogi tööst, näiteks puurimisest ning sellest, kui palju geolooge Eestis töötab. Lõuna paiku pakuti meile süüa – sai pitsat ja kirjukoera, kõrvale pakuti vett.
Töötoad olid väga huvitavad – kuulasime, millised kivimid on rikkalikud, radioaktiivsed ning milliseid kasutatakse meditsiinis või muudel eesmärkidel. Kõik olid väga toredad ja sõbralikud.
Ralf-Marcus Tiisma, 10. klass

Arbaverre on rajatud kaasaaegsed puursüdamikuhoidlad ja teadusmaja. Mina sain teada, et puursüdamik on kivim või sete, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga ning esimesed puursüdamike hoidlad ehitati Arbaverre 1970. aastatel. Päeva algul vaatasime kõik filmi, milleks oli „Eestimaa geoloogiline ajalugu läbi kahe miljardi aasta“. Huvitavamaks tegid ka töötoad, kus esimeses töötoas tutvustati meile Arbaveres asuvate puursüdamike näidiseid. Puursüdamikke uurides saab olulist teavet Eesti maapõue kohta. Teises töötoas saime teadmisi, kuidas tunda ära erinevaid kivimeid ja mineraale. Päeva lõpuks tegime ka kõik Kahhooti, kus saime panna oma uued teadmised proovile.
Kritti Ollino 10. klass