Täna, 13. oktoobril, saadetakse meie kauaaegne (1955 – 1972) direktor Kaljo Pilt viimsele teekonnale.

KALJO PILT – Vändra Keskkooli legendaarne direktor

 Pärit oli Kaljo Pilt Virumaalt. 1947.aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Instituudi, sai lõpetamata kõrghariduse (tänane bakalaureusekraad) ning õpetajakutse. 21- aastaselt sai temast õpetaja, hiljem Vändra rajooni haridusosakonna juhataja.

   1955.aasta 1. septembriks oli K. Pilt vaid 23- aastane, kuid poolteist aastat olnud Vändra rajooni haridusosakonna juhataja ja matemaatika, füüsika ja kehalise kasvatuse õpetaja Pärnjõe koolis.

 „…31. augusti keskpäeval kutsuti mind Vändra rajooni Täitevkomitee istungile, kus soliidne ja minus juba varem lugupidamist äratanud esimees Aleksander Promet teatas, et pean kohe minema keskkooli juhtimist üle võtma. Õhtupoolikul tegingi seda ja mul ei tulnud nooruse uljuses mõttessegi, et võib- olla ei saa ma hakkama“, kirjutas oma mälestusteraamatus „Seitseteist aastat Vändra Keskkoolis“ kunagine Vändra kooli direktor Kaljo Pilt 1992. aastal.

„ Otsustage nüüd ise, kui noorelt võib koolijuhiks hakata. Ma ei too seda eeskujuks, et 21- või 23-aastaselt saadakse õigus otsustada paljude inimeste üle. Selleks ajaks harilikult ei ole küllalt elukogemusi, ei ole veel välja kujunenud küllalt elukogemusi, ei ole veel välja kujunenud kõik põhimõtted, ei osata hinnata aja ja energia säästmise vajadust- räägin seda enda näitel. Ka võim võib kergesti pähe lüüa.“

Mitmed meie kooli traditsioonid said alguse just Kaljo Pildi direktoriks oleku ajal: kooli kroonikaraamatu sisseseadmine, Vändra Keskkooli vilistlasliikumise algus ja kokkutulekute korraldamine. Kooli peaukse kõrvale kinnitati mälestusplaat, millelt sai lugeja teada, et hoone on ehitatud Vändra Rahva Hariduse Seltsi poolt. Ka kooli ees seisva Anton Jürgensteini büsti saatuse väljauurimine toimus Kaljo Pildi initsiatiivil.

Tema juhtimise ajal oli Vändra kool Eestis eeskujuks teistele koolidele, siin käidi omandamas uusi koolijuhtimise ning õppetöö korraldamise kogemusi, õpetajate metoodilise ja tunnitöö tegevust uudistamas ja sellest õppimas. Kooliõpilastele tõi see kaasa võimaluse omandada keskharidus samal tasemel kui linnade suurkoolides, huvitavama klassivälise tegevuse ürituste näol. Suur osa vilistlastest läks kõrgkoolidesse edasi õppima.

See, mis 1991.aastast, Eesti Vabariigi taaskehtestamise algusest oli koolielus loomulik, polnud 1950-tel 1960-tel isegi lubatud. Paljusid tegevusi, sealhulgas kooli ajaloo uurimist ja vilistlasliikumist peeti riiklikult ebasobivaks. Sellest hoolimata järgis koolidirektor Kaljo Pilt omaaegsete Vändraga seotud ärkamisaja tegelaste (Jakobson, Koidula, Jannsen jt.) põhimõtteid hariduse, kooli ja kohaliku rahvaga suhtlemises tähtsaks. Ilmselt oligi tema tegevuses 17 aasta kestel (1955 – 1972) Vändra Gümnaasiumi juhina tähtis nooruse uljus, uudishimu ning saavutusvajadus oli ta ju sel ajal vaid 23 – 40- aastane. Tänapäevalgi on sellises vanuses alustavad või noored tipptegijad. K. Pildi enda sõnul pidi aga juba 30aastane inimene olema jõudnud midagi oma karjääris saavutada, et teistele oma kogemustepagasist edasi anda.

Ülevaate aluseks on: „ Vändra hariduse lood I osa“ ja Kaljo Pilt „ Seitseteist aastat Vändra Keskkoolis“

Koostas : muuseumispetsialist Mari Nuut